Sügis suve ära trügis.

Tuul sooja ära nügis.

Õues sajab vihma peent,

metsast leida võib nüüd seent.

Ilmad on küll jahedad,

aga lapsed koolis lahedad.

Markus Mikenberg

Kas teadsite, et OKTOOBRIKUUL on palju erinevaid rahvapäraseid nimetusi? Nt:  kolletamiskuu, lehelanguskuu, lehevarisemiskuu, porikuu, sügisekuu. 

Igaüks võib loetelust nüüd valida selle, milline talle kõige rohkem meeldib. Toredat ..... !

Oma selle õppeaasta esimeses postituses on meil teile palju kirjutada. Õppeaasta on alles vähe kestnud aga tegutsemist on olnud palju. 

Kevadel jagasime teile infot meie taimekasvatusest - tomatitest, kõrvitsatest, maitsetaimedest, kuumaasikatest jm, samuti NÄPUD MULDA projektist.

Terve suve said taimed rahulikult õues ja kasvuhoones kasvada, et siis juba juulikuu keskpaigast saaksime süüa esimesi oma kasvuhoone tomateid, septembris võtta ülesse porgandid, tippsibulad ning maiustada põldoa, aedherne viljadega. Augusti, septembri ning ka oktoobrikuul on Räpina Aianduskooli kuumaasikate projekti maasikad andnud maasikasaaki. 

Septembrikuu lõpus said ära korjatud ka suve jooksul suureks ja ilusaks kasvanud kõrvitsad. 

Vanavanematepäev oli meil sel aastal pühendatud PUUDELE. Muusika õpetaja Kristi leidis huvitavaid tarkuseid ja pärimusi puude kohta ning sellest ajendatuna tulid "tegevuspesad" ka puudega seoses. Esimeses pesas said lapsed harjutada kuuse-ja männikäbi tundmist, nendega täpsuse viskamist rehvide sisse. Teises punktis said kõik lapsed omale munakarbid, kus oli iga augukese sees ülesanne - leia nt kaseleht, otsi käbi jne. Viimases kohas meisterdati "pihlakobar", millele valmisid punased marjad plastiliinist. Lõpetuseks maiustasime vahvlitega, millele iga soovija sai peale panna vahtrasiirupit. 

Rohelise kooli programmi uutest prioriteetidest lähtuvalt otsustasid Siilikeste rühma õpetajad korraldada retki mere äärde vähemalt kolm korda õppeaasta jooksul, et tutvuda merelindude ja rannikutaimedega. Esimene retk toimus juba septembris. Käisime lastega Mai rannas, kus veepiir oli rannaluhaga koos, vaid väike viirg oli liiva näha.

Seda viirgu kasutasid lapsed kirjutamiseks ja tigudele majade ehitamiseks. Hiljem saime uurida plakateid mere ääres elavate lindude ja taimede kohta. Kuna retk toimus terve hommikupooliku, siis pikniku jaoks kaasa küpsetasime omakasvatatud suvikõrvitsast piruka ning õunakoogi. Kogu kraami võtsime kaasa võileivakarpidega, et mitte prügi tekitada. Enne kojusõitu liinibussiga said lapsed lustida ka mänguväljakul.

Sellel aastal on meie majas soovitus katsetada projektõpet. Siilikesed siis katsetasid. Tegime lastega mullipuu, et mida lapsed metsa teemal tahaksid teada. Sealt tuli meie teemaks seened, nii söödavad kui mürgised. Kust seeni saab, millised nad on ja mis nendest edasi teha – otsustatud, lähme seenele ja uurime asja lähemalt.

Enne metsa minekut tuli korralikult ette valmistuda -uurida raamatuid, vaadelda pilte ja videoid-kuidas metsas käituda ja seeni otsida. Eeltööd said toimetatud ning kolmapäeva hommikul oli aeg metsa minna seeni otsima. Matkateel sai arutatud seentest ja ärevus, kas seeni ikka leiame, oli suur. Metsa jõudmiseks tuli ületada takistusi – kraavid, suured maha kukkunud puud ning maadligi paindunud põõsad.
Ja seal nad olidki tuntud ja tundmatud. Sai kohe selgeks, kui õpetaja seent määrata ei oska, siis jääb kasvama. Leidsime kuuseriisikaid, kaseriisikaid ja võiseeni, need rändasid ka korvi. Ülejäänud jäid metsa – kännuseeni erinevaid liike, kärbseseeni ja igasugu pisikesi ja värvilisi seenekesi.

Seened said lasteaias kupatatud ja järgmisel päeval valmis laste osavate sõrmede abil, seeni lõikudes, maitsev seenepirukas. Nii meie teadmisi ja seiklusi pakkuv projekt ka lõppes.