Kõik-kõik on uus septembrikuus!
Nii on paslik alustada uut õppeaastat ning jätkata uute eesmärkidega Rohelise Kooli programmiga meie väikeses Seljametsa majas. Sel õppeaastal hoiame lisaks õuealale silma peal ka kliimamuutustel ja transpordil.
5. septembril tähistasime vanavanemate päeva. Nagu meie majas kombeks, osalesid peol kõik rühmad: Hiirekesed, Siilikesed ja Oravakesed. Peo temaatikaks oli pärimus. Arutasime, mida vanasti seljas kanti, mida tehti, kuidas ja millega mängiti. Siilikesed esitasid pärimustantsu, Hiirekesed aga pärimusmuinasjutu sellest "Miks jänesel nii pikad kõrvad on?". Oravakeste rühma eestvedamisel valmistasid lapsed koos vanavanematega looduslikust materjalist endile nukukesi. Laua katsid sedapuhku vanavanemad ise ja küpsetasid oma parimate retseptide järgi kõige maitsvamaid õunakooke. Joogiks pakkusime lastele aga kama, mida kõik jõid ja nautisid. Kombeks on saanud päris-nõude kasutamine, et vältida ühekordsete nõudega üleliigsete jääkide teket.
Tagasiside toimunud üritusele oli positiivne. Vahva on olnud näha, kuidas nukkude meisterdamine ei jäänud laste jaoks ühekordseks projektiks. Õuealal mängides on nukukesi valmistatud veelgi ning lõnga asemel seotud puuoksad pika rohukõrrega.
Kuivõrd oli 31. sünnipäev meie lasteaial ning majal endal juba lausa 104. aasta käimas, tuli loomulikult tähistada tähtsat päeva sünnipäeva lauluga ning salatiga. Salatimaterjali kasvatasid tublid Seljametsa õpetajad ise: kartul, porgand, kurk ja sibul tulid koduaiast ning isegi munad saadi kodustelt kanadelt.
.png "Lasteaia sünnipäeva tähistamine")
Järgmises postituses räägime lähemalt, milliseid aiasaadusi me lasteaia hoovist oleme korjanud.
Kirjutamiseni!
