Detsembrikuised tegemised

Seljametsa lapsed on piparkookide küpsetamise vahele ka tublisti talveks valmistunud. Oleme korda teinud oma peenrakastid ning ka lindudele süüa riputanud. Meil on traditsiooniks tähistada igal detsmbrikuu esmaspäeval advente. Esimesel Advendil ehtisime ära õuealal oleva kuuse. Teisel Advendil mõtlesime, kuidas meie loomad ja linnud talvel söönuks saavad. Ka viimane peenrakast sai korda Esimese Advendi üritusel. Pisikesed siilikesed koos Metsavanaga tõmbasid maa seest välja maapirni, mille saagikus oli täitsa arvestatav. Hiljem sai maapirni ka maitsta. Soga viskasime muidugi komposti. Teiseks Advendiks valmistasid rühmad erinevaid maiustusi lindudele riputamiseks. Valminud olid uhked käbid, mis oli kaetud rasva ja seemnetega. Samuti oli ka ise tehtud rasvapalle mitu tükki. Muidugi oli ka pekki, mis nööri abil sai kenasti puude külge riputatud. Popkorniketid leidsid ka sobiva puukese, millelt linnud endale maiustamist nüüd leiavad. Vaata ka vahvaid pilte kõigest sellest:

Rahulikku jõuluaega!

LASTEAIA SÜNNIPÄEV JA PALJU VETT

Septembri alguses tähistamine lasteaia sünnipäeva. Seljametsa lasteaed sai sel sügisel 27. aastaseks. Sünnipäevapidu toimus õuealal ja maja ümber. Lapsed liikusid gruppidena pesadest pesadesse, kohtudes seal erinevate tegevustega, mis on seotud veega. Vesi on meie majas sel aastal üks teemadest, mida püüame lastele tutvustada võimalikult mitmekülgselt (Rohelise Kooli üks teemadest). Kuna ühte õppeaastasse peab mahtuma väga palju põnevat, harivat ning lõbusat, siis alustasime kohe agaralt septembris ning tegime ühe ägeda vesise sünnipäeva. Millisel lapsele siis vesi ei meeldiks?! 

Muusikaõpetaja oli oma pesa üles sättinud puude alla. Seal pesas sai muidugi teha muusikat. Reas oli mitu veeklaasi, igas veeklaasis erinev mõõt vett. Lapsed said kuulata, kuidas saab tekitada muusikat mängides veeklaasi ja lusikaga. Iga laps sai ka ise proovida, mis heli tekib kui veeklaasi õrnalt lusikaga lüüa. 

Liikumisõpetaja ootas lapsi lipuväljakul, kus sai pudelist pritsida palle ning näha kuidas veejõud paneb pallid liikuma. Kui pudelid tühjaks veest pritsitud, siis sai veel joosta ja püüda mulle. 

Meie peolt ei puudunud ka õpperobotid. Õuesõppeklassis oli lapsi rõõmustamas Ozobotid, kes viisid laste enda värvitud kalad jõele ujuma ning sai teha Ozobotide abiga kalarallit. 

Mäepealses pesas valmistasid lapsed endale pajuokstest õnged. Sai koorida pajuoksi ning kinnitada sellele pael ja oligi enda isiklik õng valmis. Õng olemas, sai liikuda järgmisse tegevuspessa ja hakata kalameheks. 

Vabategevuseks oli pesa, kus sai katsetada vee tõstmist ühest anumast teise erinevate söögiriistadega - lusikad, kahvlid, aukudega lusikas. 

Sünnipäevapeo lõpetas ühislaul ning tants. Muidugi sai iga rühm endale ka kaasa sünnipäevatordi, mida lõunasöögi ajal maiustada. Nii vahva pidu meil oligi!

Ühislaul ja ussike, mis viib erinevatesse tegevuspesadesse.

Pallide pritsimine veega

Kalapüüdmine

Ozobotid

Õngede meisterdamine

Vee tõstmine

Muusikaloomine

Sünnipäevatort

KEVADEST SÜGISENI

Armas lugeja, oleme vahepeal päris mitu kuud hoidnud enda tegemised saladuses. Aga tegelikult ei ole meil midagi salajast, lihtsalt toimetusi oli nii palju ja siis tuli suvi ning nüüd sügis ja uus õppeaasta on olnud tempokas ja täis põnevaid tegemisi.

Alustame algusest ning meenutades seda teistsugust kevadet kui tavaliselt õppeaasta lõppedes on olnud, tuleb kohe meelde, et Sõpruseteradest kasvanud lillherned lõid suveks ka õitsele. Meie maja kõige uhkemalt kasvanud herned tulid Hiirekestelt. Nemad istutasid oma taimed veel õue peenrakastigi ning tulemuseks sai süüa herneid ning nautida lilleherne ilu. Jõudsime ka fotona kõik jäädvustada.                                                

     

Üks väga tähtis uudis jäi meil ka kevadel jagamata. ROHELINE LIPP - me olime tublid ning kaitsesime aasta tagasi saadud rohelist lippu edukalt. Saime kingituseks Rohelise Kooli laualipu, seemnete paki, natukene maiustamist ning tänukirja presidendilt. Seemnetele me veel pole leidnud õiget kohta, kuhu nad külvata. Aga oma koha meie õuealal leiavad nad kindlasti. 

Uusi asju meie õuealale kerkis sel suvel eriti usinalt. Meil on väga jõuliselt kasvavad suvikõrvitsad ja kõrvitsad. Saaki aina tuleb ja tuleb. Ja ise sööme ka kõik ära. Siis on meil veel täiesti uus komposter, mille kasutamist me nüüd järjest harjutame. Igas rühmas on oma ämbrike, kuhu kogutakse päeva jooksul tekkinud jäätmed, mis komposterisse sobivad. Prügi sorteerimine on lastel juba päris selge, nüüd tuleb ka komposteri kasutamine igapäevaseks harjutada. Komposteril on puudu veel kaas, aga küllap ka selle varsti valmis teeme. 

      

                                                                                                               

     

Komposter

Selle postituse viimane ja mitte vähem olulisem lõik, tutvustab meie nädal tagasi valminud mudakööki. Alustasime selle väikse projektiga juba kevadel, kui meie tublid vanemad tõid kogu vajaminema ehitusmaterjali. Nüüd sügisel jätkasime oma idee edasi arendamist ja teised tublid lapsevanemad leidsid sobiliku päeva ning mõne tunniga oligi Seljametsa lastele vahva mudaköök valmis. Meil on ikka väga vedanud, et meil on nii ägedad ja ettevõtlikud pered, kes alati meie ideid toetavad ning rõõmuga aitavad neid ellu viia. Suur aitäh! Pisikene galerii ka, kuidas mudaköök valmis.

          

          
                                                                              

      

Järgmises blogipostituses muljetame septembri alguses toimunud lasteaia sünnipäevast, mille keskmeks teemaks(lisaks muidugi sünnipäevapeole ja tordi söömisele) sidusime ka Rohelise Kooli ühe teemadest  "Vesi". 

Kohtumiseni! :)

SÕPRUSETERAD AINA KASVAVAD

Meie pisike armas maja on jätkuvalt kinni, kuid see ei ole takistanud hernestel kasvamast. Õnneks on olnud päikest, mis on paitanud oma soojade kiirtega meie tublisid taimi ning taimed on saanud ka kõige paremat vett, et olla ikka elujõulised. Ja tulemused on ka juba näha. :)

Kahjuks ei ole lapsi, kes kõike seda igapäevaselt oleks saanud jälgida, uurida ning selle tulemusena avastada, kuidas üks hernekaun valmib. Oravakeste ja Hiirekeste aedhernestel on juba olemas ka esimesed kaunad. Õisi aina tuleb juurde. Siilikeste herned alles võtavad hoogu ning kindlasti on ka nende taimed varsti uhkeid õisi täis. Hetkel veel ei ole õitest märku andnud lõhnavad lilleherned, kuid kindlasti näeme nende ilusaid õisi peagi.

 

Et natukenegi meie taimekasvatusest parem ülevaade jälle saada, siis üks ilus roheline galerii ka postituse lõpuks.

Hiirekeste lillherned

Hiirekeste aedherned

Hiirekeste esimene saak

 

Oravakeste lõhnav lillhernes

 

Oravakeste aedherned

 

Oravakeste esimene saak

Siilikeste aedherned

Päikselist kevadet!

ME EI OLE SIND UNUSTANUD - SÕPRUSETERA!

Meie pisike armas maja on hetkel suletud, kuid herned kasvavad ikka edasi. :)

Tublid kastjad käivad aegajalt neile jõudu jagamas ning siiani on herned täis elujõudu, tahtmist ning lootust, et ehk näevad varsti oma kalleid lapsi, kes saaks toetada sirgumist oma naeru, juttude, mängude ja lahkete sõnadega. Seniks püüavad nad leppida kevadise päiksega ning kiikavad ikka aknast välja, oodates lapsi.

Meie selle postituse galeriid saadab lauluke: 

"Olla ma tahaksin kõigest Su moodi, kasvada niisama pikaks!"

Meie kõige pisemate , Siilikeste hernekasvatus.

Kuna Siilikesed on meie maja kõige nooremad ja väiksemad, siis tahavad ka herned  olla nende moodi - olla kõige väiksemad herned Seljametsa majas. :)

Hiirekesed, meie maja vanuselt keskmised  - herned on neil aga uhked ja ilusad!

Hiirekeste hernekasvatus.

Seljametsa maja kõige vanemad, Oravakesed. Nagu näha on nende herned ka täpselt nende moodi - täis tarkust ning pikkust.

Oravakeste hernekasvatus.

Jääge terveks ja nautige kevadet! :)